Rahakotid

Krüptovaluuta* rahakotid ehk hoiustamisviisid

Antud tekstis kasutame sõna krüptovaluuta, kui sellele järgneb sõna „rahakott“, et vältida „raha“ järjestikust kasutamist. Krüptovaluuta rahakott on nii isiklikku (private key) kui ka avalikku võtit (public key) kasutav tarkvara, mis vahetab plokiahelaga informatsiooni ning annab kasutajatele võimaluse digitaalraha saata ja vastu võtta ning selle kontojääki jälgida. Kui keegi tahab Bitcoini või muud krüptoraha kasutada, on selleks vaja digitaalset rahakotti.

Kuidas krüptovaluuta rahakotid töötavad?

Praegusel hetkel kasutavad miljonid inimesed krüptovaluuta rahakotte, kuid nende täpsemast tööprotsessist on siiski palju valearusaami. Krüptovaluuta rahakotid ei sisalda päris valuutat, nagu teevad seda igapäevaliselt kasutatavad rahakotid. Tegelikkuses ei ole krüptovaluutal füüsilist vormi, sest valuutat füüsiliselt ei eksisteeri. Mis aga salvestatakse on tehingud, mis asetatakse plokiahelasse.

Krüptovaluuta rahakotid on tarkvaraprogrammid, mis hoiustavad kasutaja isiklikku ja avalikku võtit, olles erinevate plokiahelate liideseks, võimaldades kasutajal plokiahelaga informatsiooni vahetada ning oma toiminguid läbi viia. Kui üks kasutaja saadab teisele inimesele näiteks Bitcoine (või muud krüptovaluutat), siis üks kasutaja annab ülekantud krüptovaluuta koguse teise omaniku kätte. Et krüptovaluutat kulutada ning nendele ligi pääseda, peab hoiustatav isiklik võti olema vastavuses avaliku aadressiga, kuhu valuuta määratud on. Kui isiklik ja avalik võti sobivad, siis digitaalses rahakotis vastavalt vastuvõtja saldo suureneb ning saatja oma väheneb. Tehing kirjutatakse alla ning andmed täheldatakse plokiahelasse ning muutus toimub krüptovaluuta rahakotis.

Millised on erinevat tüüpi krüpovaluuta rahakotid?

Krüptovaluuta hoiustamiseks ning sellele ligipääsemiseks on mitu erinevat viisi. Rahakotid saab jaotada kolme erinevasse kategooriasse – tarkvara, riistvara ning paber.

Tarkvararahakotid:

  • Desktopi ehk töölaua rahakott: Rahakotid laetakse alla ning installeeritakse laua –või sülearvutisse. Rahakotile on võimalik ligi pääseda nii alla tiritud arvutist kui ka teistest arvutitest, mis eeldab isikliku võtme omamist ehk selle teadmist. Kui arvutis on aga viirused või sinna saadakse pahatahtlikult ligi, on võimalik kõik oma vara kaotada.

  • Online ehk netipõhine rahakott: Rahakotid töötavad pilveteeunuse platvormil ning neile saab sisse iga arvutiga, teades isiklikku võtit. Seetõttu ongi netipõhiseid platvorme mugav kasutada - ei ole vaja eraldi alla laadida tarkvara rahakoti kasutamiseks, kuid siinkohal peab meeles pidama, et kolmandal osapoolel võib isiklikke võtmeid hoiustada ning on kontrollitud kolmanda osapoole poolt, muutes rahakotid rünnakutele ning varastamistele vastuvõtlikumaks, sest ka lehte ja andmebaasi sissemurdmisel on ründajal võimalik saada kontroll teiste osapoolte isiklike võtmeteni. Alati on ka erandeid, üheks neist on MyEtherWallet (lehekülg on myetherwallet.com, kasutada tuleb ainult seda lehekülge, sest palju liigub internetis võltsversioone MyEtherWalletist, mille eesmärgiks ongi kasutajate isiklike võtmete saamines) ning siseneda on näiteks võimalik võtmehoiustamis faili, riistvaraga ja teiste meetoditega. Netipõhise rahakoti valimisel on soovitatav teha netileheküljele kohta analüüs, jälgides lehekülje minevikku, võimalusi, turvalisust jne.

  • Mobiilil töötav rahakott: Rahakotid töötavad telefoni appis ning on lihtsasti kasutatavad ning kasulikud, kui poes on võimalik krüptorahaga maksta. Mobiilil põhinevad rahakotid on väiksema mahuga ning lihtsamini ehitatud, sest mobiilides on piiratud kogus ruumi. Mobiilil töötavat rahakotti kasutades peab samuti tegema eelneva analüüsi, et valida kõige parem ning turvalisem krüptovaluuta rahakott.

  • Riistvara rahakotid: Riistvararahakotid hoiustavad kasutaja võtmeid riistvarale, nagu näiteks USBle. Kuigi tehinguid viiakse läbi netipõhiselt, on võtmed hoiustatud netiväliselt, suurendades riistvara rahakoti turvalisust. Riistvara rahakotte on võimalik veel kasutada veebilehekülgedes, näiteks MyEtherWalletis. Samuti on lihtne tehinguid läbi viia – kõigepealt on vaja ühendada seade internetiga ühenduses oleva arvutiga, sisestada PIN, valida valuuta, selle summa ning aadress (arvutis) ja seejärel tehingu soov kinnitada.

  • Paberil olevad rahakotid: Paberil olevaid rahakotte on kerge kasutada, samal ajal pakkudes suurt turvalisust. Paberil olev rahakott võib lihtsalt olla füüsiliselt kirjutatud või välja prinditud paber koos kasutaja isikliku ning avaliku võtmega. Samuti võib paberi rahakott viidata tarkvarale, mida kasutatakse võtmepaari genereerimiseks, mis seejärel välja prinditakse. Et raha välja võtta või vara kasutada, peab valuuta kandma paberi rahakotilt tarkvara rahakotile. Sellele protsessile viidatakse tihti kui „pühkimisele“ (sweeping) ning seda saab teha kas manuaalselt isikliku võtme sisestamisest tarkvarasse või skanneerides paberil oleva rahakoti QR koodi (kui see on eelnevalt genereeritud, alla tiritud ning prinditud).
Krüptovaluuta rahakotte puudutavad küsimused

Kas krüptovaluuta rahakotid on turvalised?

Rahakotid on teatud maani turvalised, olenevalt valitud rahakotist. Näiteks internetis vara hoidmine on riskantsem kui hoides seda riistvaral, sest netipõhistel rahakottidel on võimalik sattuda rünnakute alla, milllega kaasneb võimalus, et küberkurjategija saab rahakotist krüptoraha enda kätte. Offline rahakotid on aga turvalised niikaua, kuni keegi ei tea kasutaja isiklikku võtit/pin koodi riistvararahakotil, sest nad ei ole internetiga ühenduses ning turvalisuse tagamiseks ei kasutata kolmandat osapoolt.

Kuigi internetipõhiseid rahakott on kõige sagedasemini rünnatud, tuleb rahakoti kasutajal ise kasutada ettevaatusabinõusi, sest isiklike võtmete kaotamine tähendab krüptoraha kaotust ning kui küberkurjategijad saadavad krüpovarad kasutaja rahakotist enda rahakotti, siis raha ei saa enam tagasi. Et selliseid olukordi vältida, on võimalik rakendada järgmised sammud:

  • Rahakotist tuleb teha varukoopia. Seda oleks vaja teha juhuks, kui isiklik võti ära kaob ning pärast iskiliku võtme kadumist on vaja uut sissepääsu kasutajale.
  • Tarkvara peab uuendama. Tihti pakuvad uuendused ka uusimaid viise oma varade kaitsemiseks ning igat liiki rahakotti kasutades tuleks kasutatavaid rahakoti versioone uuendada. NB! Rahakotti uuendades või alla tirides PEAB veenduma, et tegemist ei oleks nuhk –või pahavaraga.
  • Tuleb lisada ekstra kaitsekihte. Näiteks võib olla lisakaitsekihiks pikk ja keeruline parool, parooli küsimine raha väljavõtmisel, 2FA või PIN kood. Kasutada tuleks uurituid rahakotte, millel on eelnevalt vähemalt 3 või rohkem võimalikku viisi enda varade kaitsmiseks ning millel ei ole eelnevalt esinenud probleeme turvalisusega.

Samuti tuleks hoida suurem osa varast väljaspool võrgustikku, välja arvatud juhtudel, kui seda vaja on. Võimalusel tuleks kasutada väiksemat osa krüptovarast internetipõhisteks tehingute läbiviimiseks ning suuremat osa turvaliselt rahakotis hoidmiseks.

Kas hoiustada tuleks mitut krüptoraha korraga või hoida krüptorahasi ainult eraldi?

Kuigi Bitcoin on kõige populaarsem krüptoraha, on olemas ka sadu alternatiivseid krüptorahasi, mille tõttu on loodud rahakotte, kus saab hoida mitut erinevat krüptorahaliiki korraga, kuid üldiselt on tegemist kasutaja endi eelistusega, kuid mõlemad võimalused on olemas.

Kas esinevad ka tehingutasud?

Tasud olenevad krüptorahale, mistõttu puudub sellele küsimusele otsene vastus. Kuid näiteks Bitcoinis, Ethereumis, Litecoinis ja ka paljudel teistel coinidel on tehingute läbiviimisel tasud, kuid mõned süsteemid, näiteks IOTA kasutab tehingutasudeta süsteemi, mis näitab, et coini ostes peab ostetava vara kohta omama informatsiooni. Sellele vaatamata on paljud krüptoraha maksud suhteliselt odavad, kui võrrelda neid näiteks pankadega ning ülemaaimselt.

Kas krüptovaluuta rahakotid on anonüümsed?

Rahakotid ei ole täiesti anonüümsed. Kuigi rahakotid ei ole kindla isikuga otseselt seotud, on kõik tehingud avalikult ja jäädavalt plokiahelas hoiustatud. Kasutaja nime või tänava aadressi rahakotid tavaliselt ei sisalda, kuid andmete, nagu näiteks rahakoti aadressi järgi, on inimesi võimalik tuvastada, näiteks jälgides tehingute jada, jõudes esialgsete rahastamiste alghetkeni. Siiski on anonüümsuse kaitsmise jaoks erinevaid võimalusi ning ka osad krüptorahad pakuvad teenust tehinguid/aadresse varjata, millest me pikemalt ei räägi, sest antud teemas keskendutakse rahakottidele. Privaatsuse kaitsmise jaoks soovitame Monerot.

Milline on parim krüptovaluuta rahakott?

Võimalik on valida paljude erinevate rahakottide vahel, kuid enne rahakoti valimist peaks kasutaja teadma, mille jaoks seda kasutatakse. Rahakoti kasutaja peaks endalt küsima:

  • Kas rahakotti kasutatakse igapäevaselt või lihtsalt krüptoraha hoidmiseks investeerimise eesmärgil?
  • Kas piisab ühe krüptovaluuta hoiustamisest, või on neid soov hoida rohkem?
  • Kas digitaalsele rahakotile on vaja ligi pääseda igal hetkel või seda teha ainult ühest kindlast kohas, näiteks kodust? Vastavalt oma eesmärgile tuleb valida ka oma rahakott.

', 'auto'); ga('send', 'pageview');