Sissejuhatus

Plokiahelatehnoloogia loodi Satoshi Nakamoto nimelise inimese või inimeste grupi poolt tehnoloogia arenduse vaatenurgast üsna hiljuti, 2009. aastal. Seetõttu on paljudele inimestele plokiahelatehnoloogia ja krüptorahad tundmatud või neist oldakse ainult kaudselt kuuldud, mistõttu seletame me täpsemalt plokiahela olemust ning tööd.

Plokiahel lubab digitaalset informatsiooni jagada, kuid mitte kopeerida, mistõttu lõi plokiahelatehnoloogia uut liiki interneti. Alguses kavandati plokiahel digitaalvaluuta ehk krüptoraha, Bitcoini jaoks. Siiski on hetkel plokiahelatehnoloogiat edasi arendatud ning tehnoloogial on peale digitaal valuuta ka teisi kasutusviise, millest on võimalik täpsemalt lugeda „Dappide sektsioonist“. Don ja Alex Tapscott on oma raamatus „Blockchain Revolution“ plokiahelat kirjeldanud kui moondamatut, digitaalset majanduslikke tehinguid sisaldavat pearaamatut, mida saab peale finantstehingute programmeerida ka praktiliselt kõikidele väärtust omavatele asjadele.

Plokiahelat saab ette kujutada kui paljundatud arvutustabelit, mis on jaotatud tuhandete teiste arvutitega kogu võrgustikus ning mis on disainitud pidevalt antud arvutustabelit uuendama. Plokiahelal hoiustatud informatsioon on jaotatud ning pidevalt kooskõlastatud andmebaas, mis on hoiustatud mitmes arvutis ja asukohas, mistõttu on andmed avalikut ning kergesti kinnitatavad. Oma jaotuse tõttu on praktiliselt võimatu ka plokiahelas olevaid andmeid muuta.

Plokiahela turvalisus

Plokiahel koosneb informatsiooni sisaldavaid plokke, mis on igale võrgus osalejale identiteetsed, mistõttu ei ole informatsioon ühe osapoole kontrolli all ega ei oma ühte kindlat rikkepunkti. Bitcoin loodi 2008. aastal ning siiamaani on plokiahelat mitu korda üritatud rünnata, kuid iga kord on kahjud olnud minimaalsed ning Bitcoin kui plokiahel töötab tänaseni edasi.

Plokiahela läbipaistvus

Plokiahel on läbipaisev, mis tähendab et seda on kõigil võimalik näha. Samuti on vähemalt veel hetkel plokiahelat praktiliselt muuta, sest plokiahela muutmine eeldab ennenägematut arvutusjõudlust, elektri tarbimist, finantsilisi vahendeid ja tehnoloogiat. Kasutusalad

Plokiahelal on peale maksesüsteemide ka teisi kasutusalasi – näiteks on plokiahelale võimalik luua tarku lepinguid, millele on määratud teatud reeglid või kriteeriumid, mille täitmisel viiakse leping automaatselt läbi. Üheks tarkade lepingu kasulepinguks on vaheisikute välja jätmine erinevates eluvaldkondades, olgu selleks raha, kinnisvara, aktsiate või muude väärtust edastavate või vahetatavate toimingute läbiviimine.

Kokkuvõte

Peale tehingute läbi viimise on plokiahelal palju potentsiaalseid kasutusviise nii üksikisiku igapäevaelus kui ka firmavahelistes lepingutes ning tegevustes, mis suure tõenäosusega kujundavad meie tulevikku, luues detsentraliseeritud ning usaldusele mittepõhinevad, igapäevaelus kasutatavad süsteemid.

', 'auto'); ga('send', 'pageview');